Relatsioonilised teadmussüsteemid

Probleem tekib siis, kui need elemendid ei ole omavahel seotud. Meeskond võib teada, et vajalik teave on olemas, kuid ei tea, kust seda otsida, kas see on ajakohane, millise toote, projekti või otsusega see seostub ja kes peaks seda kasutama.

Relatsiooniline teadmussüsteem aitab näha mitte ainult üksikut teavet, vaid ka selle konteksti: allikat, seoseid, versiooni, kasutusotstarvet ja kohta laiemas protsessis.

Failikogust struktuurini

Tavaline failikogu salvestab dokumente. Relatsiooniline teadmussüsteem näitab, kuidas dokument on seotud toote, projekti, kliendi, otsuse, versiooni, koolituse, juurutuse ja vastutava inimesega.

See muudab teadmised paremini kasutatavaks. Neid on lihtsam ajakohastada, otsida, korrastada, kasutada koolitustes, kontrollida dokumentatsioonis ja siduda protsesside automatiseerimisega.

Näited kasutusvaldkondadest

Tooteteadmised

Tootekirjeldused, parameetrid, dokumendid, juhendid, videod, esitlused, KKK ja koolitusmaterjalid koondatud ühtsesse struktuuri.

Projektiteadmised

Märkmed, otsused, staatused, ülesanded, dokumendid ja kommunikatsioon, mis on seotud konkreetse projekti, meeskonna või koostöö ulatusega.

Juurutusteadmised

Esitluste stsenaariumid, kontrollnimekirjad, materjalid klientidele ja partneritele, juurutusjärgne dokumentatsioon ning koolitusressursid korrastatud kontekstis.

Arendusteadmised

Tehnilised märkmed, diagrammid, hüpoteesid, dokumentide versioonid, arhitektuurikirjeldused ja tööversioonis materjalid, mis vajavad juurdepääsukontrolli ning muudatuste ajalugu.

Miks see on oluline

Mida keerukam on projekt, seda vähem piisab tavalisest dokumendikaustast. Ilma struktuurita muutuvad teadmised kiiresti ebaselgeks ja otsuseid on raske hiljem taastada.

Relatsiooniline teadmussüsteem on alus automatiseerimisele, auditile, koolitustele, tootekataloogidele, partneriportaalidele, turvalistele projektiruumidele ja ekspertide tööd toetavatele tööriistadele.